Keha liigesed ja luud, Liikumiselundkond | Ajakiri Lasteaed

Liigesed kolju ja nende kahe lüli vahel võimaldavad sul pead noogutada ja raputada. Mõnes kohas on luude sees kitsad avad veresoonte jaoks, neid nimetatakse mulkudeks. Täiesti põrutav! Luude tervise jaoks on olulised toidulisandid, mis sisaldavad selliseid mineraalaineid nagu kaltsium, magneesium, vask, mangaan, tsink, boor ning vitamiin K2. Õmblused pealuus peaaegu ei liigu. X tähendab sõna tundmatu.

Luustik on passiivne osa, mis moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest.

Keha liigesed ja luud

Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete, vaagnavöötme ja alajäsemete luud. Skeleti ülesandeks on organite kaitsmine, keha kandmine ja toestamine ning liikumise võimaldamine.

Luud arenevad kõhrest, vajades kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja palju teisi aineid. Enamuse luude keskosas paikneb luuüdi. Punane üdi on vereloomeelundiks ja kollane tagavarade säilitamiseks.

Luud ja liigesed

Luude liikumist võimaldavad Keha liigesed ja luud vahelised ühendused ehk liigesed, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. See vähendab hõõrdumist ja kulumist liigeseosade vahel.

Keha liigesed ja luud

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Nad peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi — kui üks tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine samaaegselt lõtvub ja pikeneb. Seda juhib närvisüsteem.

Keha liigesed ja luud

Tavaliselt algab lihas ühelt luult, kulgeb üle liigese ja kinnitub teisele luule. Lihas tõmbub kokku vaid kiudude suunas ning tekitab liigutuse liiges t es, mida ta ületab.

Keha liigesed ja luud

Lihaste ülesandeks on jõu ja soojuse tootmine, liigutuste tekitamine ning rühi säilitamine. Lihasrakud ei paljune, nad saavad vaid muuta oma mõõtmeid.

Keha liigesed ja luud

Skeleti- ehk vöötlihased moodustavad enamuse ja neid saame tahtlikult liigutada, kuid nad võivad liikuda ka meie tahtest sõltumatult, mingi ärrituse toimel.

Südame põhimass koosneb südamelihastest ja siseelundid silelihastest. Mõlemad töötavad automaatselt.

\

Tänapäeval eristatakse üle saja toesehaiguse, mille diagnoosimise ja mittekirurgilise raviga tegeleb reumatoloogia. Esineb nii ägedaid kui ka kroonilisi tõbesid. Osa neist põhjustavad mõõdukaid vaevusi, kuid mõni võib tekitada ka tõsise tervisehäire, mis nõuab mitme eriala arstide sekkumist.