Valutab liigese parast vigastust. Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT

Seda saab ravida mitmel viisil: füsioteraapia, teipimisega spetsiaalne või siis kirurgia abil. Taoline hõõrumine võib esile kutsuda põletikulise protsessi, mille tagajärjeks on nüri valu, mis põlve liigutades tugevneb, põhjuseks jällegi liigne treeningkoormus, treeningkoormuse liiga järsk tõus, valed spordijalanõud, liiga kõva pind jne. Tavaliselt ei kahjustu ainult liigese kõhr, vaid liiges tervikuna.

Teipimine on spetsiaalsete sidemete paigaldus traumade ravimiseks ja profülaktikaks, et kergendada lihastele, liigestele ja sidemetele kantavat koormust.

valutab liigese parast vigastust

Hüppeliigese sidemete vigastused Sagedaseim vigastus on hüppeliigese väliskülje sidemete venitus või rebend, mis tekib enamasti maandumisel ebatasasele pinnasele või maandumisel jalalabale vales asendis näiteks nõrkade jalalihaste või väsimuse tõttu vigastus tekib inversioonil — sissepööramisel. Vigastus võib tekkida ka maandumisel pallile, kokkupõrkel kaaslaste või inventariga, mittesobivate spordijalatsite kandmisel.

Harvem tuleb ette hüppeliigese sisekülje sidemete venitust ja ka rebendeid sisekülje vigastus tekib jalalaba liigsel väljapööramisel — eversioonil.

Samal teemal

Sidemete traumades eristatakse kolme raskusastet: I. Esineb kerge paistetus liigese välimisel poolel. Tekib ka mõõdukas turse liigese välimisel poolel. Hüppeliiges on kangestunud. Tavaliselt on rebend osaline.

  1. Tommates valu paremas kuunarnukis
  2. Hüppeliiges - Väänasid ära? Mida teha? - Reakt Füsioteraapia
  3. Miks küünarliiges valutab? - Reakt Füsioteraapia
  4. Sulges ei piisa
  5. Osteokondroos ja folk oiguskaitsevahendite ravi
  6. Kuunarnuki uhiste pohjuste valu

Põhjus on jalatalla pööramine väljapoole või sissepoole, mis võib tekkida maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda või kokkupõrkel. Nemad kipuvad ennast küll ära rebestama. Millal peab arsti poole pöörduma? Võib juhtuda, et liiges hakkab küll valu tegema ja läheb isegi paiste, aga arsti juurde ei minda, sest mõne päeva pärast on justkui korras.

Sissejuhatuseks:

Kui inimesel on trauma ja jäse paindub selle koha pealt, kust ta varem pole paindunud, on tegemist luumurruga ja sel juhul on mõistlik minna arsti juurde. Arstile peaks minema ka siis, kui väänamise järel tekib kiiresti turse või traumajärgselt ei kannata astuda jala peale.

Eriti ohtlik on põlveliigese turse tähelepanuta jätmine, sest põlveliiges läheb paiste siis, kui seal sees on midagi katki läinud.

Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini: noor inimene jookseb 10 kilomeetrit ning võib homme uuesti joosta, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Liigesed võivad valutada ja paiste minna, aga ka lihtsalt ragiseda. Liigeste ragisemise kohta on erinevaid teooriaid, alates sellest, et liigeses on väikesed õhumullid, mis raginaga lõhkevad, kuni selleni, et kõhre teatud segmendid pehmenevad. Ragin võib olla märk ka sellest, et tõsisemad vaevused on ees.

Aja jooksul läheb turse küll tagasi ja valu annab järele, aga kui see jääb arsti poolt diagnoosimata, võib see viia probleemideni tulevikus. Vigastused tekivad ka ülekoormusest, ilma otsese traumata. Mida peab silmas pidama näiliselt põhjuseta tekkinud valu puhul? Kui valulikkus kuhugi tekib, olgu see kannakõõlus, põlv või puusaliiges, peab sellele kohe reageerima.

Tuleb koormus maha võtta, hoida peal külma, kasutada pealemääritavaid geele. Kui esialgseid sümptomeid ei eira, lähevad need probleemid mõne päevaga üle.

Läbi valu edasi treenides muutuvad kõõlusepõletikud krooniliseks ning nende väljaravimine võtab aega kuid ja võib nõuda ka kirurgilist ravi. Nii et treenimine ja hambad ristis valu kannatamine ei käi kindlasti kokku? Valu tekib alati põhjusega.

valutab liigese parast vigastust

Kirjeldatud tekkepõhjuste tõttu toimub küünarnuki bursas vedeliku mahu suurenemine, mida on märgata ka väliselt vt. Küünarnuki bursiit esineb sageli sellistel ametitel töötavatel inimestel, kes peavad tihti keharaskusega toetama küünarnukkidele torumehed, tehnikud jt. Valu küünarnukile toetudes, valu küünarnukki puudutades ja väljapunduv küünarnukk võivad kõik viidata küünarnuki bursiidile. Sageli tehakse bursiitide korral ka bursektoomiat bursa eemaldamine või võetakse süstlaga limapaunast vedelikku välja, kuid tarkade kirjutiste järgi võib konservatiivse raviga mitte operatsioon lihtsamalt probleemist vabaneda.

Selleks pöördu spetsialisti poole.

valutab liigese parast vigastust

Kubitaalkanali sündroom Sündroomi esinemisel on pitsunud ulnaarnärv küünarliigeses asetsevasse kubitaalkanalisse, on sageduselt teine pitsumissündroom ülajäsemes kõige sagedasem on karpaalkanali sündroom. Kubitaalkanal paikneb küünarliigese sisemisel küljel, mistõttu on valu kõige rohkem tunda just seal. Võivad esineda ka sensoorsed häired ning paresteesiad väikese atsi ning nimeta matsi V ja IV sõrm piirkonnas.

Miks küünarliiges valutab?

Ulnaarnärvi pitsumine võib tegelikult esineda veel küünarliigeses mitmes kohas, mistõttu on kubitaalkanali sündroom sageli valesti diagnoositud. Ulnaarnärv on kubitaalkanalis küllaltki liikumatu, mistõttu enamus vigastused seal piirkonnas ilmnevad traktsiooni tõmbaminefriktsiooni ning kompressiooni tulemusena.

Kubitaalkanali sündroomi riskifaktoriteks on: küünarliigese painutuskontraktuurid; vanus üle 40a. Akuutses ja sub-akuutses faasis alla 3 kuu on füsioterapeutiline ravi väga efektiivne sündroomist tulenevate sümptomite leevendamiseks ning uuesti tekkimise ennetamiseks. Operatiivset ravi tuleb alles kaaluda juhul, kui sündroom on muutunud püsivaks e. Sidemete vigastused Küünarliigese sidemete ülesanne on muuta liiges stabiilseks, piirates ning lubades kindlaid liigutusi. Sidemete vigastusi ei juhtu nii sageli, kui ülalpool mainitud patoloogiaid, kuid nende vigastuste korral võib taastumisaeg olla pikaajaline.

Sidemete rebendid küünarliigeses on põhjustatud traumade või liigse koormamise tulemusena. Ulnaarne kollateraalside on näiteks hästi tundlik ülekoormusele löögi- ja viskealadel, enamasti esineb selle liigessideme traumasid noortematel meessoost sportlastel pesapall, tennis jt.

Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis. Tugisidemetel on erinevaid ülesandeid, nt liigese liikuvusulatuse piiramine kindlas tasapinnas, liigese immobiliseerimine, põrutust absorbeeriv efekt, teatud sidemestruktuuri fikseeriv efekt.

Liigsest koormamisest tulenevate sidemevigastuste akuutses faasis tuleks ravida külmaga ning mittesteroidsete põletikuvastaste valuvaigistitega. Traumajärgsed sidemevigastused kuuluvad sageli hulgitraumade koosseisu ning võivad vajada operatsiooni.