Olaliigese vigastuse tagajarjed

E meetod põhimõtted liigeste vigastusega kannatanu ESMAABIS või kolme K printsiip I ice — jää jahuta vigastatut liigest C compression — side tugiside E elevation — jäse kõrgemale Naha külmakahjustuste vältimiseks peaks jää all olema õhuke riie või salvrätik, külma võib peal hoida kuni 30 min järjest jääprotseduuri korrata tunni tagant. Kui kahtlus hinges, siis esimese asjana soovitan tegelikult käsi omavahel võrrelda — kas kõik liigub nagu peab, kas käed kannatavad ühtemoodi koormust, kui mõni veidi raskem asi näiteks kõrgelt kapi otsast alla tõsta. Pedaku sõnul paistab harrastussportlaste ülekoormusvigastuste põhjusena silma ebapiisav kehaline ettevalmistus, aga ka puudulik soojendus ja venitus enne sportima hakkamist. Eesmiste sidemete täieliku rebenemise korral nihkub tald ettepoole. Kõiki sümptoome vigastatud jalal võrreldakse terve jalaga.

Hüppeliigese sidemete vigastused Sagedaseim vigastus on hüppeliigese väliskülje sidemete venitus või rebend, mis tekib enamasti maandumisel ebatasasele pinnasele või maandumisel jalalabale vales asendis näiteks nõrkade jalalihaste või väsimuse tõttu vigastus tekib inversioonil — sissepööramisel. Vigastus võib tekkida ka maandumisel pallile, kokkupõrkel kaaslaste või inventariga, mittesobivate spordijalatsite kandmisel. Harvem tuleb ette hüppeliigese sisekülje sidemete venitust ja ka rebendeid sisekülje vigastus tekib jalalaba liigsel väljapööramisel — eversioonil.

Sidemete traumades eristatakse kolme raskusastet: I. Esineb kerge paistetus liigese välimisel poolel. Tekib ka mõõdukas turse liigese välimisel poolel. Hüppeliiges on kangestunud.

Tavaliselt on rebend osaline. Põhjus on jalatalla pööramine väljapoole või sissepoole, mis võib tekkida maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda või kokkupõrkel.

Olaliigese vigastuse tagajarjed

Sümptomid Hüppeliigese trauma puhul on kõik kolm astet sarnaste kliiniliste näitajatega. Harjutusi tehakse kuni mugavuspiirini, kuid õla puhul on oluline sellest vahel ka üle minna. Võimlemisel on headeks abivahenditeks kummilint ja võimlemiskepp ning taastava tegevusena ujumine.

Olaliigese vigastuse tagajarjed

Näiteks kui õlg on liigesest õnnetuse tagajärjel välja läinud. Vahel läheb see ise sisse tagasi, halvemal juhul on vaja kiirabimeedikute operatiivset sekkumist.

Õlavöötme rotaatoritemanseti vigastus

Väga pikalt liigesest väljas olnud õlg võib hiljem loksuma hakata. Üldiselt on nii, et kui paari kuu jooksul õlg mitu korda liigesest välja tuleb, on vaja liigeskapsli, kõõluste ja sidemete suurema pinge alla saamiseks kirurgilist sekkumist. Kui varem tehti lahtisi lõikusi, siis täna saab õla puhul enamasti hakkama kahe-kolme väikese auguga ehk operatsioon tehakse artroskoopiliselt, mis tähendab patsiendile palju kiiremat taastumist.

Olaliigese vigastuse tagajarjed

Korralikult kokku lappida suudetakse ka väga suure trauma läbi teinud õlg. Mu hea sõber jäi paar aastat tagasi rattaga auto alla, tema õlg oli liigesest väljas ja sidemed puruks.

Olaliigese vigastuse tagajarjed

Täna ujub mees delfiini ja ütleb, et ei tunne mitte mingit vahet. Füsioteraapia ravimeetodite arengusuundade tulevikus Priit Ailt suuri muudatusi ette ei näe. Paremaks saame minna kindlasti uurimismeetoditega, näiteks MRT võiks muutuda tavapärasest mobiilsemaks — teeme pildi ära ja saame vastuse kohe kätte.

Järjekorrad on praegu liiga pikad, proovitakse poolteist kuud konservatiivset ravi ja kui see tulemust ei anna, siis teeme MRT. Selle, kust vigastuse põhjust otsima hakata, määrab trauma mehaanika — kas kukuti sirge käe või õla peale vms.

Home Nr. Probleemi aitab selgitada põhjalik anamnees ehk vestlus Õlaliiges on valmis taluma väga suuri koormusi.

Pedaku sõnul paistab harrastussportlaste ülekoormusvigastuste põhjusena silma ebapiisav kehaline ettevalmistus, aga ka puudulik soojendus ja venitus enne sportima hakkamist. Ka otse töölaua tagant tõustes ja trenni minnes ei ole keha ilma ettevalmistuseta pingutuseks valmis ja vigastused on kiired tulema,» tõi ta näiteid.

Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis. Tugisidemetel on erinevaid ülesandeid, nt liigese liikuvusulatuse piiramine kindlas tasapinnas, liigese immobiliseerimine, põrutust absorbeeriv efekt, teatud sidemestruktuuri fikseeriv efekt. Sestap on esmalt vaja panna õige diagnoos, otsustada, kas üldse on tugisidet vaja, ning vajaduse korral valida õige tugiside.

Sporditraumatoloog dr Madis Rahu rääkis loengul, et õlavigastused on sagenenud jõusaalihuntide seas, kes pingutavad raskuste tõstmisega üle ning nendest vigastustest taastumine võib olla pikk. Vahel tuleb ette ka traumasid, mis pole seotud käe üle õla piiri viimist nõudvate tegevustega.

Õlaliigese ravi käib tihti valu piiril

Ta tõi näiteks rattal kukkumisest tekkinud traumad. Vigastuse iseloomu hindamisel on üks kriteerium valu.

Olaliigese vigastuse tagajarjed

Hinnatakse seda, kas valu on pidev ja intensiivne tegevusel või rahuolekus või kas tekib kindlal liigutusel, näiteks käe tõstmisel. Kergemad ülekoormusvigastused võivad paari- kuni kolmenädalase puhkuse järel ise leeveneda. Levinumad õlatraumad võib Rahu sõnul jagada kolmeks: rangluuliigese nihestus, lihas-kõõluste traumad ning õlaliigese nihestused.

Liigeste vigastused

Viimane esineb käele kukkumise tagajärjel ja selle puhul on silmaga nähtav õla ebaloomulik asend — seal, kus peaks olema õlaliiges, on justkui tühi koht. Õlaliiges pannakse paika EMOs ning taastumine võib kesta kuni pool aastat. Rangluuliigese nihestus tekib otse õlale kukkumisest, deformatsioon on kohe näha ning valu tugev. Selles liigeses võivad tekkida muutused ka mikrotraumade või ülekoormuse puhul, näiteks raske koti kandmisest või suurte raskustega jõusaalitreeningust.

Olaliigese vigastuse tagajarjed