Saastjaga sudameatakkiga

Kuid Kujuta ette oma viha kujunemas millekski muuks, mingiks kergelt seeditavaks tundeks. Kui stress muutub krooniliseks, ei ole meie kehadel aega taastumiseks.

Stress - Liigeste tootlemine Volga piirkonnas viirus 6. Meil on vaja uut tüüpi intelligentsust, mis on kiirem, usaldusväärsem ja paindlikum, kui lineaarne samm-sammult intellgentsus, millega oleme harjunud. Tulemusena kasvab stressitase.

Uute uuringute järgi kasvatab stressi enim kontseptsioonide ja teemade kiire vaheldumine, isegi mitmeid kordi tunnis. Erinevalt inimesest 30 aastat tagasi peab tänapäeva ajaga kaasas käiv inimenene vahetama kontseptsioone seitse isegi kaheksa Tagasi valus valetamine tunnis.

सुदामा और श्री कृष्ण - Sudama and sri Krishna - Mythological stories - Hindi kahaniya

Iga katkestus kaastöötaja, kliendi, või armastatu poolt sh kommunikatsioonivahendite kaudunõuab kontseptsioonivahetust. Mõned meist vahetavad isegi topeltkiirusega võrreldes nn keskmisega. Seega ei ole midagi erilist see, kui inimene tegeleb kahekümne, või isegi enama, kontseptsiooni muutusega tunnis.

Selline käitumine toob endaga kaasa sisemise tasakaalu kadumise, mis omakorda toob kaasa stressi.

Lugege Filipi Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Johannese See oli juba teine kord, kui mul oli tõsine probleem neerudega. Esimese korra järel möödunud aastal ei saanud ma mitu kuud tööl käia. Samal ajal sai mu eakas lesestunud isa kahel korral südameataki ja ma olen veendunud, et see oli tingitud stressist ja murest minu tervise pärast.

Pole midagi kasu omandatud vaimsetest oskustest, kui kaob tasakaal. Süda on nagu raadiosaatja, mis töötab 24h ööpäevas. Selle saatja saadetava kvaliteeti mõjutab iga mõte ja tunne, mis meist läbi käib. Kui meie mõtted on segased, kiired ja kaootilised, siis on eeter täis staatilist energiat.

Me ei saa kätte tervet saadet. Me võime vaid märgata oma ärritust, kuid selline saade mõjutab kõiki meie keha alamsüsteeme. Tasakaalu puudumine koherentsus südame ja mõistuse, ehk pea, vahel mõjutab meie nägemist, kuulmisvõimet, reaktsiooniaega, mõtlemise selgust, tundeseisundeid ja tulndlikkust sensitiivsust.

Stress - emotsionaalne viirus

Selline olek röövib meilt tõelise naudingu tundmise võime. Isegi Saastjaga sudameatakkiga midagi, mida oleme harilikult nautinud, tasakaalu puudumisel saame sellest osa vaid märkimisväärselt vähe. Stress rikub tasakaalu ja tasakaalu puudumine tekitab stressi. Stress on ohtlikum, kui oleme arvanud.

Krooniline stress

Isegi juhuslik strssiolukord tekitab kahjustavaid tagajärgesid meie Saastjaga sudameatakkiga. Me oleme ehitatud toime tulemaks mõne stressiolukorraga.

Kuid krooniline stress, ühes negatiivsete hoiakutega nagu vaenulikkus, viha ja depressioon, pikapeale teeb Saastjaga sudameatakkiga haigeks Saastjaga sudameatakkiga lõpuks tapab. Stress lihtsalt ei läbi meid nagu mõni juhuslik tuju, vaid haarab kinni ja hoiab, muutes sedasi meie füsioloogiat ja tervislikku seisundit.

Selleks, et ainuüksi leevendada neid vaevusi, neelavad ameeriklased üle 5 miljardi rahusti, samapalju barbituraate, kolm miljardit amfetamiinilaadseid ühendeid ja tonni aspiriini igal aastal siia ei ole arvatud sisse ibuprofeen, ega acetominofeen.

Meedikud on hakanud mõistma, et efektiivseim ravi probleemidele on dieedi, elustiili ja keskkonnafaktorite ühendamine. Me peame seda iseenesestmõistetavaks, et kõrge vere kolesteroolitase, diabeet ja suitsetamine on südame-veresoonkonna haiguste kõrged riskifaktorid. Siiski üle poolte südameprobleemide juhtudel ei ole ükski neist faktoritest esindatud.

Funktsioonid 10 autorit, kelle parim teos avaldati postuumselt Iga kirjanik unistab jätta kirjanduspärand, mis kestab kauem kui neil. Kuid tõenäoliselt, kui nad saaksid valida, tahaksid nad vähemalt nautida mõned sellest enne nende surma. Lõppude lõpuks, mis kasu on Franz Kafkale sellest, et me kõik räägime temast ka Mitte palju, ma panustaksin.

Oma uuringus leidis Dr. Hans Eysenck Londoni Ülikoolist, et teadvustamata koordineerimata reaktsioonid stressile on suurema tõenäosusega surmani viivad vähi või südamehaiguste probleemide esinemise puhul, kui sigarettide suitsetamine.

Tegelikult südameatakkidest taastumise puhul Saastjaga sudameatakkiga ole südame füüsiline olukord või füsioloogilised faktorid niivõrd määravad, kui emotsionaalsed faktorid. Harvardi Meditsiinikooli uurimus südameatakist taastunuga leidis, et kui uuritav läks närvi ja vihastas emotsionaalsete konfliktide Saastjaga sudameatakkiga, siis rohkem kui kahekordistus juhuslike südameatakktide arv võrreldes nendega, kes jäid rahulikuks.

Harvardi rahvatervise kooli aasta jooksul korraldatud uurimuses üle vanema mehega leidis, et mure oma sotsiaalse olukorra, tervise ja materiaalsete tingimuste pärast tõstsid märkimisväärselt südameprobleemide tekkimise riski.

Ühes töötava naisega tehtud uuringus olid pinged lähedastega ja sõpradega südameprobleemidega naistega see asjaolu, mis eraldas neid südameprobleemideta uurimisgrupi naistest, kellel ei esinenus selliseid probleeme. Mayo Kliiniku uurimuse järgi südameprobleemidega inimeste seas, psühholoogiline stress oli suurim ennustav tegur, mis Saastjaga sudameatakkiga ette tulevikus tekkivast südame probleemist atakk jm.

Me võime näha palju stressi kohta käivat infot kommunikatsioonikanalitest, kuid keegi meist ei reageeri enne, kui midagi tõsist juhtub kas enda või lähedastega. Siis hakatakse imestama ja lähemalt uurima asjaolusid, miks see olukord tekkis, ning mida saab ette võtta selle vähendamiseks.

Mida aga ei märgata on see, et südamega tekkivad probleemid kujunevad välja pika aja jooksul, kuni murdehetkeni. Tähelepanu tuleks pöörata sellele mis toimus hea tervise ja haiguse vahepealsel ajal. Stress on see asi, millele tuleks tähelepanu pöörata. Kui elame pidevas stressiseisundis nt taustaärevusharjume tasakaalutusega ära.

Mõned meist on kasvanud üles kodudes, kus viha, depressioon, või pettumus olid igapäevased normaalsused, niiet võime isegi pidada neist teguritest johtuvat stressi normaalseks. Suurlinnades pea igaüks meie seast näib kiirustavana, häirituna ja stressi poolt kimbutatuna, ning see tundub normaalsena. Pole vahet kus elame, igal pool on suhteliselt kerge leida kurtvaid, õnnetuid inimesi, kes märkavad kergemini seda, mis on valesti selle asemel, et olla elu andide eest tänulik.

Meil on kaks valikut: jätkata maailma süüdistamist meie stressis, või võtta vastutus oma reaktsioonide eestning sihilikult muuta emotsionaalset kliimat. Selles ei ole enam HEMEARZZ Sustava ravi. Enamus südameprobleeme on aastaid vältanud sisemise stressi tulemus.

10 autorit, kelle parim teos avaldati postuumselt

Krooniline stress Ajakirjas Journal of the American Medical Association aastal avaldatud uurimuses Duke Ülikooli poolt näitab, et enamlevinud emotsionaalsed seisundis nagu pinge, frustratsioon ja kurbus põhjustvad verevoolu aeglustumist südamesse. Igapäevaselt sellistes seisundites elamine aga kahekordistavad riski südame-isheemiatõve jm sõdame-veresoonkonna häirete tekkes.

Harvardi Ülikooli teadlaste dr. Mrray Mittlemen ja Malcolm Maclure aastal läbiviidud uuringus leiti, et suured katastroofid ja sõjad on vaid jäämäe tipuks stressist tulenevate seisundite tekkimisel. Suuremat ja sügavamat mõju omavad hoopis igapäevaselt pidevat madalat stressitaset tekitavad elusündmused.

Stress on keha ja meele Saastjaga sudameatakkiga pingele, mis viib välja tasakaaluseisundist. See juhtub, kui meie poolt tajutavad sündmused ei vasta Saastjaga sudameatakkiga ootustele, ning me ei suuda oma emotsionaalseid reaktsioone pettumust juhtida.

Signaalid südamest

Stress väljendab end koordineerimata juhusliku reaktsioonina - vastupanuna, pingena, frustratsioonina, põhjustades tasakaalusesiundi kadumise, ning keskmest väljas oleku.

Kui meie tasakaal on kaua kadunud, siis hakkab stress tekitama muutusi. Tänapäeval teatakse, et keha stressivastus sisaldab enam kui teadaoleva füüsilise ja keemilise reaktsiooni, ning üle 30 erineva hormooni ja neurotransmitteri.