Tagasi valus arevus, Märgid, mis viitavad sellele, et sinul või sinu lähedasel võib olla ärevushäire - Pere ja Kodu

Ohu märgid, mis viitavad sellele, et pole tegemist lihtsalt tähtsa sündmusega kaasneva erutusega, vaid et oleks vaja pöörduda perearsti või psühholoogi poole, on, kui märkate, et pinge ja ärevus on püsiv, ei lähe üle, ei saa magada, peate ärevuse tõttu oma elu kuidagi piirama, olete hakanud midagi selle tõttu ära jätma, on tekkinud erinevaid kehalisi kaebusi, olete hakanud liiga sageli vererõhku või südant kontrollima ja lähete sellest järjest rohkem närvi, sest näitajad on kogu aeg erinevad või järjest suuremad. Nii esineb depressiooni sotsiaalfoobia korral sagedamini kui seda häiret mittepõdevatel isikutel, nagu ka alkoholsõltuvust, ravimite kuritarvitamist ja suitsiide. Ehkki ta pole kordagi kokku kukkunud, lõpeb poeskäik sageli sellega, et ta jätab käru riiulite vahele ja tormab välja. Ärevuse enesehinnangulise küsimustiku leiate patsiendijuhendi lisast 1.

Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud.

Täname liitumise eest! Saatsime kinnituse Teie e-posti aadressile.

Soovituslik viitamine: Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire agorafoobiaga või ilma käsitlus perearstiabis. Ravijuhendi soovitused on koostatud tõenduspõhise kirjanduse analüüsi tulemusena, arvestades Eesti vajadusi ja tervishoiu võimalusi eelkõige esmatasandi arstiabis.

Selle häire all kannatajal tekib erinevates sotsiaalsetes olukordades nii suur ärevus, et see takistab toimetulekut.

Ärevushäirete varasema diagnoosimisega esmatasandi arstiabis ning adekvaatse raviga paraneb ülemäärase ärevusega patsiendi tervis ja igapäevane toimetulek. Patsiendijuhendi eesmärk on aidata patsiendil haigusega toime tulla, selgitada ärevushäire olemust, erinevaid riskitegureid, anda nõu eluviiside ja eneseabi osas, mis toetavad haigusega toimetulekut, julgustada pöörduma perearsti vastuvõtule, selgitada ärevushäirete ravi eripära, erinevate ravimigruppide ja psühhoteraapia toimet ning pideva ravi olulisust.

Tagasi valus arevus

Eesmärk on tagada haige teadlikkus oma haigusest ja võimalikult sujuv koostöö perearstiga. Patsiendijuhendit sobib hästi kasutada kirjalikku teavet ja individuaalseid juhiseid andva materjalina nii patsiendile kui tema lähedastele. Patsiendijuhendi koostajad on psühhiaatriavaldkonnas töötavad õed, kes igapäevaselt tegelevad ärevushäiretega patsientide nõustamise ja raviga.

Juhendi on üle vaadanud psühhiaatrid ja perearstid, kes osalesid meditsiinitöötajatele mõeldud ravijuhendi koostamisel, samuti patsientide esindajad, kes andsid käesolevale juhendile ka omapoolsed soovitused.

Arst vastas:

Peamised soovitused Pöörduge perearsti või —õe poole, kui teil on tekkinud ilma nähtava põhjuseta tugevad, kauakestvad ärevuse sümptomid, mis on kontrollimatud ning takistavad teie igapäevaelu, sealhulgas suhteid teistega.

Rääkige oma perearstile või —õele igapäevaelu häirivatest probleemidest, sest see on ravi osa. Kasutage eneseabiharjutusi pingete või ärevuse Tagasi valus arevus. Viimased on võrdselt tõhusad teie ravis. Kognitiiv-käitumisteraapia on tõenduspõhine enamlevinud tõhus meetod ärevushäirete ravis, mis kestab 12 — 20 seanssi ning millel on võrreldes ravimitega vähem kõrvaltoimeid.

Tagasi valus arevus

Kui arst soovitab teil kasutada antidepressanti, tuleb seda seisundi paranemisest hoolimata tarvitada edasi pool aastat kuni aasta. Kui lisaks antidepressandile on teile määratud ka uinuti, kasutage seda sõltuvuse vältimiseks lühikest aega mitte üle ühe kuu. Kui lisaks antidepressandile on teile tugeva ärevuse leevendamiseks määratud ka rahusti bensodiasepiinkasutage seda sõltuvuse vältimiseks lühikest aega mitte üle kuue nädala alates ajast, mil tunnete oma seisundi tuntavat paranemist.

Turvalise toimetuleku tööleht

Ärevushäirete olemus, esinemissagedus, sümptomid Mis on ärevus? Ärevus Tagasi valus arevus tänapäeval elu paratamatu osa.

Tagasi valus arevus

Igapäevaelus tekib tihti olukordi, kus on mõistlik tunda teatavat ärevust. Kui inimene ei tunneks mingit ärevust üheski olukorras, mis võib olla ohtlik või tuua kaasa läbikukkumise näiteks eksamoleks midagi korrast ära.

Turvalisuse tagamise kaart

Evolutsiooniliselt on ärevusel olnud täita oluline roll — panna inimest end ohuolukorras kokku võtma, Tagasi valus arevus valmistuda põgenemiseks. See on aidanud ellu jääda, sest Lordoz valus tagasi ebaoluline tegevus peatati ja tähelepanu koondati olukorrast väljapääsu otsimisele. Organism aktiveerus põgenemiseks, tardumiseks või valmistus võitluseks.

Ärevust on võimelised tundma reaktsioonina stressile kõik inimesed. Mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem või vähem. Näiteks mõningane ärevus enne eksamit, spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on enam-vähem igaühe jaoks tuttav tunne.

Tagasi valus arevus

Ärevustunne võib olla tajutav erineval viisil — näiteks kripeldustundena kõhus, pingena mõnes kehaosas või peas, iiveldusena, südamekloppimisena, muremõtetena, hirmuna kaotada enda üle kontroll, surmahirmuna. Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima.

Ärevushäire erineb tavalisest, normaalsest ärevusest selle poolest, et sellega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kauem mitmeid kuid, ei vaibu pärast pingelise olukorra möödumist ja võib viia foobiateni, mis segavad inimese elu.

Näiteks ei suuda inimene muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid tavaolukordi koolis või tööl käimine, söömine täielikult vältima. Inimene tõlgendab situatsiooni ohtlikumana, kui see tegelikult on näiteks teiste inimeste jaoks.

Tagasi valus arevus

Ärevushäire peamised sümptomid on: vt joonis 1 Psüühilised sümptomid: tugev, põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees. Kehalised sümptomid: hingeldamine, südamepekslemine, vererõhu tõus, värinad või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood.

Kasuta oma viit meelt — sinu meeled aitavad sul valu leevendada. Harjutus 1. Nägemine Suuna oma tähelepanu millelegi ilusale nt maal, foto, loodus, lemmiksaade teleris vms ja vaata seda. Hoia oma nägemistähelepanu sellel, kirjelda oma peas, mida sa näed, pööra tähelepanu igale väikesele detailile.

Surmahirm, hirm kaotada kontrolli või minna hulluks, reaalsustajuhäire või eemalolekutunne. Joonis 1. Ärevushäire enamlevinud kehalised sümptomid Mis on paanikahäire? Paanikahäiret iseloomustavad äkki tekkivad hirmuhood, millega kaasnevad sageli südamepekslemine, higistamine, nõrkus, jõuetus, minestustunne, peapööritus, vererõhu tõus.

Külastaja küsib:

Paanikahoo ajal võib inimene tunda külma- ja kuumahoogusid, punastada, käed võivad suriseda, torkida või tunduda tuimana. Samuti võib inimene kogeda iiveldust, valu rindkeres, lämbumistunnet. Paanikahäire üks tunnuseid on ka hirm oma seletamatute kehaliste sümptomite pärast. Paanikahood võivad sageli tekitada ebareaalsustunnet, kartust läheneva surma ees või kartust kaotada kontrolli.