Uhiste haiguste tunnused varajases staadiumis

Joonis 2. Võib juhtuda, et inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata.

Seda terminit kasutatakse, kui haiguse kõik tunnused on ravijärgselt kadunud. See ei tähenda, et haigus ise oleks tingimata täielikult kadunud kuigi ka nii võib ollavaid haigustunnused on kadunud ja analüüsides ei leita lümfoomile iseloomulikke muutusi. Kui ravivastus püsib pikalt, räägitakse kestvast remissioonist.

Mida kauem on patsient remissioonis, seda parem prognoos tal on. Nagu teistegi vähkkasvajate puhul, võib haigus ikkagi taaspuhkeda retsidiveeruda ja seetõttu on vaja haiget pikaajaliselt jälgida. NHL-i paranemisvõimalused sõltuvad lümfoomi vormist. Mõnest agressiivsest lümfoomist on võimalik paraneda täielikult tervistuda.

Madala pahaloomulisuse astmega lümfoomid kasvavad küll aeglaselt ja annavad tavaliselt vähe sümptoome, kuid nad võivad retsidiveeruda taaspuhkeda pärast lühemat või pikemat haigusvaba perioodi s. Kuigi madalama pahaloomulisuse astmega lümfoom on ravimatu, elavad patsiendid haigusega tavaliselt aastaid.

Sumptomid polve valus Tervisevalu meditsiiniline termin

Osaline ravivastus. Terminit kasutatakse, kui ravi tagajärjel väheneb kasvaja alla poole esialgsest suurusest. Vähene ravivastus. Terminit kasutatakse, kui kasvaja ravi tagajärjel väheneb, kuid on ikka üle poole esialgsest suurusest. Muutumatu seisund. Haigus ei parane ega halvene ravijärgselt. Edasiarenev haigus. Kasvaja, mis ei reageeri ravile. Haiguse edenemine progressioon. Kui haigus halveneb või kasvaja kasvab ravi ajal, räägitakse haiguse edasiarenemisest või ravi ebaõnnestumisest.

Hodgkini lümfoom Mis on Hodgkini lümfoom? Hodgkini lümfoom on kasvaja, mille korral suurenevad esmalt lümfisõled ebanormaalsete lümfirakkude kogunemise tagajärjel, hilisemas staadiumis levib haigus ka lümfisõlmedest väljapoole. See haigus esineb sagedamini varajastes 20ndates ja üle aastastel inimestel. Haigus on saanud nime inglise arsti Thomas Hodgkini järgi, kes kirjeldas esmakordselt haigust aastal.

ALZHEIMER JA DEMENTSUS - Ecosh Life

Hodgkini lümfoomi on uuritud rohkem kui teisi lümfoomitüüpe. Kuidas Hodgkini lümfoom tekib? Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest. Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni.

Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse. Hodgkini lümfoom võib levida ka teistesse piirkondadesse ja teistesse elunditesse väljaspool lümfisüsteemi. Erinevalt teistest lümfoomidest levib Hodgkini lümfoom ühest lümfisõlmede piirkonnast teise. Enamikul Hodgkini lümfoomi patsientidel esineb ebanormaalseid rakke, mida nimetatakse Reed-Sternbergi rakkudeks. Ainult nende rakkude olemasolu ei tähenda veel, et inimesel on Hodgkini lümfoom. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja Reed-Sternbergi rakke sisaldava lümfisõlme lähiümbrusest leida ka teisi Hodgkini tõvele tüüpilisi rakke ja omadusi.

Mis põhjustab Hodgkini lümfoomi? Riskitegurid Täpseid põhjuseid ei teata. Sageli ei oska arstid seletada, miks ühel inimesel tekib Hodgkini lümfoom ja teisel mitte. Teatakse, et lümfoom ei teki juhuslikult ja et Hodgkini lümfoom ei ole nakkav.

Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke Hodgkini lümfoomi teket soodustavaid riskitegureid. Keskmise raskusastmega staadium Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisvus, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid.

Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused parafraasiad. Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad. Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht. Mälu halveneb veelgi ja haige ei pruugi oma lähedasi sugulasi ära tunda. Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasemates staadiumides säilis. Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude neuronite hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Tuntumad virgatsained on nt adrenaliin ja serontoniin. Ehkki väidetakse, et Alzheimeri tõbi ei ole ravitav ja on degeneratiivne, on siiski piisavalt kirjandust ja uuringuid, mis lubavad häid tulemusi kui Uhiste haiguste tunnused varajases staadiumis ennetamiseks ja dementsuse varajases staadiumis tarvitada vajalikke vitamiine, mineraale ja kvaliteetseid rasvhappeid.

ALZHEIMER JA DEMENTSUS

Alzheimeri ja teiste ajuga seotud haiguste diagnoosimine Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kuid oluline on eristada peaajuga seotud muud haigused, milleks on nt nn sekundaarne dementsus — ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ja ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarne dementsus. Mis võib olla Alzhaimeri ja dementsuse põhjustajaks?

Üha rohkem on tõendeid homotsüsteiini taseme seose kohta Alzheimeri tõve arenguga. Uuringute andmed tõendavad, et homotsüsteiini kõrgenenud tase veres ning madal foolhappe ja kobalamiini Bvitamiin tase on Alzheimeri tõve varajased markerid. Tervel inimesel muundatakse rakkudes olev homotsüsteiin kiiresti teisteks organismile vajalikeks ühenditeks.

Kui inimene ei ole terve, siis homotsüsteiin koguneb ja soodustab arterite kõvastumist, kahjustades veresoonte seinu kogu organismis, ka ajus. Mis on homotsüsteiin ja kuidas see organismi kahjustab? Homotsüsteiin on aminohape, mis moodustub organismis ühest teisest aminohappest nimega metioniin. Homotsüsteiinist saab piisava B6 ja B12 vitamiinide ja folaadi olemasolul omakorda taastoota metioniini. Metioniin on nt vajalik närvikiudude kaitsmiseks. Alzheimeri tõvega inimesel võib kriitikameel oma võimete suhtes väheneda.

Jälgige Alzheimeri tõbe põdeva inimese oskust autot juhtida ja majapidamismasinaid käsitseda. Kui ta ei saa seda teha ohutult, tuleb nendest tegevustest loobuda.

Alzheimeri tõbi on raske ja süvenev haigus ning haige eest hoolitsemine kurnab füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedasi. Läbipõlemist aitab vähendada või ära hoida haiguse eripäradest aru saamine ning toimetuleku õppimine uues olukorras. Abi saamiseks soovitame pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole.

Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust. Põhjused Alzheimeri tõve tekkepõhjused ei ole siiani päris selged.

Varase algusega Alzheimeri tõbi avaldub enne Kui teil on Alzheimeri tõvega sugulasi ja on küsimusi haiguse pärilikkuse kohta, on soovitatav konsulteerida geneetikuga Hilise algusega Alzheimeri tõbe esineb varasest Alzheimerist palju sagedamini.

Ei ole täpselt teada, miks mõnel inimesel kujuneb Alzheimeri tõbi, kuid mõnel jääb mõistus elu Foorumi spin haiget selgeks.

Oma rolli mängivad tõenäoliselt nii geneetilised ja keskkondlikud tegurid kui ka elustiil. Kõige kindlam teadaolev riskitegur on vanus. Haiguse tekkimist soodustavate riskidena on välja toodud veel suitsetamist ja keskeas depressiooni põdemist.

On teada, et mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine ja suhtlemine mõjuvad nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele hästi, kuid need ei kaitse Alzheimeri tõve kujunemise eest. Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused tekivad ajukoes juba aastakümneid enne haigusnähtude avaldumist. Ajukoes ladestunud ebanormaalsed valgud amüloid- ja tauvalgud häirivad närvirakkude tööd, mis viib lõpuks närvikoe kärbumiseni ehk atroofiani.

Haigusnähud Mälu Uhiste haiguste tunnused varajases staadiumis on Alzheimeri tõve sagedaseim esimene tunnus.

Alzheimeri tõbi

Esialgu võib olla raske seda eristada normaalse vananemisega seotud mälu halvenemisest nt raskused nimede ja nägude meenutamisel. Haigestumisel hakatakse unustama pisiasju: kaotatakse võtmeid ja dokumente, kodust väljudes unustatakse uks lukustamata, toitu valmistades jääb pott pliidile või gaasikraan lahti, juba ammustest aegadest osatud toiduretseptid lähevad valmistamisel sassi ning toidu maitse ei ole endine, majapidamisega seotud parandused ei õnnestu jne vt joonis 1.

Kõrgema haridustasemega ja vaimse töö tegijatel võivad esimesed haigusnähud avalduda hiljem, kuna nende aju tuleb muutustega kauem toime. Haiguse avaldumine on igal inimesel individuaalne.

Allergiline artriit kaes valus polve kohal

Mõnel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem.

Joonis 1.

Ihthyoly liigese salvi Valu on liigestes tugev

Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1. Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada.

See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.

Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks.

Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku avamine jne. Sageli tekib ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas.

Alzheimeri tõbi – Vikipeedia

Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks. Võib juhtuda, et inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata. Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud. Alzheimeri tõvega inimesed unustavad ära kuupäeva, nädalapäeva ja aasta, unustavad ära oma aadressi ja koha, kus nad parasjagu asuvad. Enamasti haiged ei märka enda ümber ega endaga toimuvaid muutusi, kuigi vahel võib olla ka selgemaid hetki, kus arusaamine on parem.

Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades. Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus. Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine.

Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus. Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired. Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb.

Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada. Seda olulisemaks muutub Fistuli kuunarnukitegevus mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid.

Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa. Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2.

Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel.

Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination.

Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine. Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1.

Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta.